Vaadates Euroopa tänast julgeolekuolukorda ja teades, kuidas mõned riigiasutused on ise oma füüsilisse turvalisusesse panustanud, siis paneb imestama, et endiselt tehakse riigisektoris sageli turvahankeid ainult odavaima hinna peale.

On arusaamatu, kuidas kohtuhoonetele, politseijaoskondadele, maksu- ja tolliametile ning muudele tugeva julgeolekuriskiga riigihoonetele hangitakse turvateenust madalaima hinna pakkuja põhjal.

Tänases Eesti Päevalehes kajastatud lugu RKASi turvateenuse hankest näitab endiselt, et riigihangete läbiviimisel küsitakse odavamat pakkujat aga eeldatakse kvaliteetset teenust. Paraku tuleb siin teha selge valik, kumba siiski tegelikult tahetakse ning kontrollida, kas nõutud kvaliteeti ka reaalselt sellise hinna eest pakutakse.

Kaks olulist näidet viimase aja turvahangetest. Tallinna Ülikool viskas eelmisel aastal oma turvahankest välja kaks ettevõtet, kes esitasid hankedokumentides valeandmeid. Pakkujate eemaldamine sai võimalikuks ainult tänu sellele, et ülikool vaevus kontrollima, kas talle reaalselt pakutakse sellist teenust, mida ta on soovinud. Maxima Eesti määras oma turvahankes sellel aastal turvatöötaja töötasu miinimumi, millest allapoole ei tohi tema kauplustes teenust osutavatele turvatöötajatele maksta. Seda seetõttu, et ainult hinda turvahanke kriteeriumiks tuues riskib hankija olukorraga, kus turvaettevõttel võib tekkida kiusatus ajada läbi odavaima tööjõuga. See omakorda avaldab otsest mõju osutatava teenuse kvaliteedile.

Need on kaks eeskujulikku näidet olukorrast, kus hankija ei jäta turvateenuse kvaliteeti juhuse hooleks ja mõtleb korralikult läbi, millist teenust tal tegelikult vaja on. Turvateenuse hankeid läbi viies, tasub alati teha koostööd Eesti Turvaettevõtete Liiduga ja meie liikmetega, kes aitavad määratleda sellised kvaliteedikriteeriumid, et hankija saaks turvateenuse, mida ta tegelikult ka vajab.

Turvaettevõtete liit on võimeline andma soovitusi, kuidas kontrollida hankes osalejate tausta. See on oluline, kuna võtteid, mida turvasektoris kulude optimeerimiseks kasutatakse on mitmeid. Rikutakse turvaseadust kasutades inimesi, kes ei vasta turvaseadusele (puudub turvatöötaja kvalifikatsioon, nõutav keeleoskus jne). Rikutakse töölepinguseadust – ei maksta ületunde, pühadetasu ja teisi töölepinguseaduses nõutavaid tasusid. Mõnel pool makstakse jätkuvalt osa palka sulas. Taoliste pettuste avastamiseks teeme oma erialaliidus jõudsalt koostööd Maksu- ja tolliametiga.

Riigi Kinnisvara AS on tegelikult otsinud erinevaid lahendusi selleks, et korraldada väärtuspõhiseid turvahankeid, mis lähtuksid rohkem pakutava teenuse kvaliteedist, kui pelgalt madalaimast hinnast. See annab alust loota, et Päevalehe artiklis viidatud Põlva ja Võru piirkondlikud näites jäävad viimasteks hinnapõhiseks turvahankeks riigisektoris ja edaspidi keskendutakse rohkem turvateenuse sisu kvaliteedile ning reaalsele turvalisuse tagamisele.