Turvaettevõtjad, kelle kulubaasist moodustavad tööjõukulud 80 ja enam protsenti, ei ole tänases turusituatsioonis suutelised järskude kohustuste kasvuga kohanema. Meie klientide majandustegevus ei ole täna reaalselt sellises tempos arenenud, et nad saaksid vajaliku hinnatõusudega kasvavate kulude katmiseks kaasa tulla.

Riigis on vaja järgida stabiilset ja arusaadavat töövaldkonna poliitikat, mis vastaks reaalsele majanduskeskkonnale ja looks eelduseid selle kasvuks. 2018 aastaks on juba planeeritud oluline tulumaksuvaba miinimumi tõus, mis annab palgasaaja seisukohast sarnase tulemuse. Kuna alampalga kasvuga seotud hinnarallist on kõik valveteenuste turu osapooled väsinud, siis tuleb ETEL hinnangul teha kohustusliku alampalga rallis puhkuse aasta. 

Oluline on siinjuures rõhutada, et turvateenuste suuremate hangete ning eriti riigihangete puhul on sageli kokku lepitud 3 kuni 5 aastased lepingumahud, mistõttu hangetel konkureerides on vajalik teada tööjõukulude muutumisega seonduvaid kokkuleppeid pikemaks perioodiks ette. ETEL liikmed on seisukohal, et riiklikul tasandil määratud alampalga tõstmine tuleb fikseerida perioodis kuni 3 aastat ning tõus peaks lähtuma selgest ja majanduskasvuga seotud loogikast.

Meie ettepanek on alammäära tõstmise põhimõte ja kasvuprotsendi sidumine ühe või mitme konkreetse mõõdikuga. SKP muutus ei ole täna piisavalt tööjõuturgu iseloomustav majandusnäitaja. Pigem võiks kasv olla kombinatsioonis THI ja üldise keskmise palga statistiliste näitejatega, mille muutumine on selgelt seotud meie turul toimuvaga. Ainult THI on näiteks viimased aastad sõltunud tugevalt nafta hinnast maailmaturul. Võimalik on miinimumpalk viia korrelatsiooni keskmise palga muutusega. Näiteks fikseerida, et miinimumpalk moodustab 40% möödunud aasta, või kolme viimase aasta keskmisest palgast. Selliselt oleks kokkulepe automaatselt korrigeeruv ning peaks kajastama majanduskeskkonna ja tööjõuturu tegelikku olukorda. Seejuures on aga oluline rõhutada, et toodud osakaalu protsent peaks jääma pikemaks ajaks fikseerituks - ehk siis kasv tuleneb ainult keskmise palga tõusust, mitte täiendavast võimalusest perioodiliselt tõsta osakaalu protsenti.

Kindlasti on turvaettevõtja jaoks oluline pikemajaline teadmine tööjõumahukate teenuste turureeglite muutustest. Meie valdkonnas on oluline stabiilsus ja töötasu alammäära tõusu selget seotust majanduse arenguga, mis annaks ettevõtjale võimaluse varakult ennustada töötasu alammäära muutuse mõju majandustegevusele sektoris. Töötasu alammäära tõus saab toimuda siiski eelkõige reaalse majanduskasvu tingimustes.

Lisaks on meie ettepanek kaaluda võimalust lubada töötajatel teha suuremal määral ületunde st loobuda kohustuslikust 1,5 kordsest palgast ning lubada tööandjal ja töötajal ületundide koefitsent kollektiivselt kokku leppida. Igasugu ala/ületundide, öötundide ja üldse laiemalt töölepingu seaduse osas oleks aeg astuda samm edasi ja muuta seadusandlus oluliselt vabamaks – osapooled ise lepivad kokku täpsemad tingimused ja otsustavad, mis neile avatud turusituatsioonis vajalik on.