Oleme kindlad, et Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) liikmetest turvaettevõtted annavad kõik endast sõltuva, et tagada oma lepinguliste kohustuste täitmine ja toetada ühiskonna jätkusuutlikku toimimist ka praeguses raskes olukorras. Seni ei ole teenuste toimepidavus turvasektoris veel oluliselt kannatada saanud, kuid on selge, et kui teenuse tarbijad sulgevad ajutiselt oma tegevuse, siis vähendatakse ka turvavaldkonna töökohtade mahtu. Häireteadetele reageerimine on hetkel heal tasemel ja ETEL liikmete juhtimiskeskuste toimimiseks on olemas kriisiplaanid. Turvateenuste järele tervikuna vajadus ei kao, sest vara on vaja valvata ka siis kui ärid on ajutiselt suletud. 

Turvaettevõtetel on võimalik töötajaid vajadusel ümber suunata kriitilisematesse töölõikudesse.

ETEL liikmetel on võimalusi viia oma töötajad vajadusel üle teistele objektidele, kui mõnes kohas enam nii palju turvatööd ei vajata. Selleks on vajadusel võimalus rakendada ka kiirelt alltöövõttu liidu liikmete vahel. Pikemas perspektiivis on selge, et tööd hakkab ajutiselt vähemaks jääma ja turvaettevõtjad satuvad raskemasse olukorda, kus tuleb leida lahendusi olemasolevatele töötajatele normkoormuse säilitamiseks. Kindlasti saab ka turvasektor käimasolevast kriisist tagasilööke ja seetõttu ootame kõik selgust, milliseid toetusmeetmeid ning lahendusi rakendab riik ettevõtlusele. Samas, kui riigil on vaja täiendavat abi, siis kindlasti on erasektor valmis aitama võimalikult kiirele ühiskonnas normaalse elurütmi taastamisele. Oluline on, et kui erasektor satub raskustesse, kus tal ei ole oma töötajatele pakkuda tööd, mille eest kliendid on valmis tasuma, siis on see ressurss vajadusel olemas ka riigi toetamiseks. Valitsuses oleks kriisi tingimustes mõistlikum toetada näiteks turvavaldkonna olemasolevatele töötajatele töö tagamist läbi nende kaasamise kriitilistesse lõikudesse, kui hiljem nende samade töötajate kodus olemise eest toetusi maksta.

Tööülesandeid täitval turvatöötajal peab olema võimalus end vajaduse ilmnemisel kiiresti Covid-19 viiruse osas testida.

Tänaseks on tekkinud olukord, kus vahetustesse planeeritud turvatöötajad jäävad iga päev kümnete kaupa ennetavasse karantiini. Seda ka pelgalt kahtluse tõttu, et nad on mõne nakatunuga kokku puutunud. Kuna neil töötajatel puudub täna võimalus ennast vajaduse ilmnemisel kiiresti testida, siis jäädakse karantiini valdavalt igaks juhuks, vältimaks võimalikku nakatamist. Isegi kui selline ennetav lahendus tundub kitsas vaates mõistlik, tuleb siiski arvestada suuremat pilti. Selle tulemusel jääb vahetustes eesliini turvatöötajaid järjest vähemaks ja valvatavatele asutustele, ettevõtetele pole enam varsti võimalik töötajaid leida. Paljudes ühiskonnale olulistes kohtades suurenevad seetõttu koheselt turvariskid. Seetõttu tuleb ETEL hinnangul leida võimalus turvatöötajate kiireks vajadusepõhiseks testimiseks, et anda eesliinil töötavatele inimestele kindlus, kas ta on viiruse kandja või mitte. Negatiivse testi tulemuse korral saab inimene muude terviseprobleemide puudumisel naasta vahetustesse turvatöö ülesannete täitmisel.

Turvatöötajad vajavad kaitse- ja desinfitseerimisvahendeid nakatumise vältimiseks, olemasolevad varud hakkavad otsa lõppema.

Turvaettevõtted on siiani ise tavakorras hankinud ja oma töötajatele välja jaganud desinfitseerimisvahendeid, kummikindaid ja näomaske. Need varud on aga otsa lõppemas ning uute hankimine pole võimalik või on osutunud ebamõistlikult kalliks. Kui kaks nädalat tagasi oli võimalik näomaske soetada hinnaga 4 eurot karp (50 tk), siis vahepeal said kõikjalt maskid otsa ja nüüd küsitakse sama karbi eest 40 eurot. Lisaks lubatakse, et hind kasvab veelgi. Turvaettevõtted on praeguseks kulutanud kümneid tuhandeid eurosid isikukaitsevahendite soetamiseks (kulu on 10 kuni 13 tuhat eurot suuremate ettevõtte kohta). Kui hinnad on kerkinud kümnekordseks ja kasvavad veelgi, ei suuda ettevõtjad hädavajalikke kaitsevahendeid enam enda vahenditest soetada. Ootame riigi toetust eesliinil töötavate turvatöötajate varustamiseks isikukaitsevahenditega (näomaskid, kummikindad, desinfitseerimise vahendid). Hetkel oleks meie hinnangul lahendus kas riigi reservidest vahendite eraldamine kriitilistele objektidele või võimalust osta kaitsevahendeid nendest varudest endise (mõistliku) hinnaga.